70 aastat Hiina väliskaubandust
Majanduskasv ja reform on Hiina väliskaubanduse arengu ja kasvu põhitegurid seitsme aastakümne jooksul. Pärast Hiina Rahvavabariigi asutamist peetakse iseseisva sotsialistliku majandus- ja kaubandussüsteemi loomist, millel on väga tsentraliseeritud planeerimine ja juhtimine, ajaloo suureks edasiminekuks. Viimase 40 aasta jooksul pärast reformimist ja avanemist on Hiina eksport muutunud mitmekesisemaks ning selle ekspordistruktuur on muutunud üha sarnasemaks arenenud majandustega. Imporditud kaupade struktuur näitab Hiina industrialiseerimisprotsessi põhjalikku arengut, kodumaise töötlemis- ja tootmisvõimekuse parandamist ning tööstussüsteemi parandamist ning inimeste elatustaseme paranemist.
1949–1978 – loodi sõltumatu väliskaubandussüsteem
Enne 1949. aastat oli Hiina majanduslik vundament väga nõrk ja puudus täielik tööstussüsteem. Väliskaubanduses domineerivad põllumajandustooted, toorained ja loodusvarad ning puudub sõltumatu väliskaubandussüsteem. Näiteks enne 1949. aastat oli minu riigi erinevates sadamates umbes 4600 sise- ja väliskaubandusettevõtet, kus oli umbes 35 000 töötajat ja ainult 130 000 000 000 jüaani kapitali ning üle 100 000 jüaani kapitaliga suurettevõtete arv oli väga väike.
Aastatel 1950–1959 taastus ja arenes järk-järgult Hiina rahvamajandus ja tööstustoodang ning jätkus ka väliskaubandus. Tärkav Hiina Rahvavabariik püüdis luua sõltumatut väliskaubandussüsteemi. 1949. aasta novembris asutas Hiina kaubandusministeeriumi, mille alusel loodi väliskaubanduse osakond. 1950. aasta detsembris kuulutas Hiina välja väliskaubanduse ajutised määrused ja hiljem ajutise tolliseaduse. 1952. aastal asutas Hiina väliskaubanduse ministeeriumi, et tsentraalselt ja ühtlaselt juhtida väliskaubandust, uurida ja heaks kiita erinevate väliskaubandusettevõtete registreerimist ning rakendada impordi- ja ekspordikaupade salastatud haldamist.
Nagu tabelist 1 näha, kasvas Hiina impordi- ja ekspordimaht aastatel 1950–1959 1,13 miljardilt USA dollarilt 4,38 miljardi dollarini, ekspordi koguväärtus kasvas 550 miljonilt USA dollarilt 2,26 miljardi dollarini ning impordi koguväärtus kasvas 580 miljonilt USA dollarilt 2,12 miljardi dollarini. Dollar. Väliskaubanduse märkimisväärne kasv on mänginud olulist rolli Hiina majanduse taastumisel ja arengus.
Aastatel 1960–1969 mõjutas minu riigi majandusareng teatud määral mitmesuguste ebasoodsate tegurite tõttu nii kodu- kui ka välismaal. Väliskaubandus kõikus ning import ja eksport kasvasid aeglaselt.
Pärast sisenemist 1970. aastatel hakkas rahvusvaheline keskkond läbima positiivseid muutusi Hiina kasuks ja arenenud riigid hakkasid looma diplomaatilisi suhteid Hiinaga. 1971. aastal taastas Hiina oma seadusliku koha ÜRO-s; 1972. aastal sõlmisid Hiina ja Ameerika Ühendriigid diplomaatilised suhted; 1975. aastal sõlmisid Hiina ja Euroopa Ühendus ametlikud majandus- ja kaubandussuhted. Nagu tabelist 1 näha, suurenes aastatel 1970–1978 Hiina väliskaubanduse kasvutempo märkimisväärselt. Kogu impordi- ja ekspordimaht kasvas 4,59 miljardilt USA dollarilt 20,64 miljardi USA dollarini, mis on 5 korda rohkem, kusjuures keskmine aastane kasvumäär oli 10,91%. Ekspordi koguväärtus kasvas 2,26 miljardilt USA dollarilt 9,75 miljardi USA dollarini, mis on 5 korda rohkem, kusjuures keskmine aastane kasvumäär oli 10,79%; impordi koguväärtus kasvas 2,33 miljardilt USA dollarilt 10,89 miljardi USA dollarini, mis on 5 korda rohkem, kusjuures keskmine aastane kasvumäär oli 11,02%.
Väliskaubandus on mänginud võtmerolli Hiina tööstustoodangu suurendamisel. Hiina importis suurt hulka masinaid ja seadmeid, tutvustas paljusid kõrgtehnoloogiaid ning importis palju tööstuslikke tooraineid ja komponente, millel oli oluline roll minu riigi tööstussüsteemi loomisel ja taastamisel. Nagu tabelist 1 näha, oli aastatel 1953–1962 masinate ja seadmete osakaal impordis koguni 40%. Aastatel 1972–1977 importis Hiina 222 tehnoloogiat, masinat ja varustust enam kui kümnest arenenud riigist, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist, mis võrdub 3,96 miljardi USA dollariga. Tööstuslike toorainete osakaal minu riigi impordis on suhteliselt suur ja see kasvab aasta-aastalt. Alates 1960. aastate algusest on tööstuslik tooraine võtnud masinate ja seadmete asemel suurima osa Hiina impordist. Pärast 1960. aastaid tõusis nende osakaal veelgi 50%ni.